USA John Hopkinsi ülikooli neuroteadlane Michael Yassa värbas katseteks inimesi, kes ei joonud igapäevaselt kohvi ega kofeiini sisaldavaid karastusjooke.

Katsealused vaatasid erinevaid pilte ja üritasid neid endale meelde jätta. Viis minutit pärast fotode nägemist võtsid nad kas kofeiini või täpselt samasuguse väljanägemisega platseebotableti.

Järgmisel päeval näidati inimestele uuesti fotosid, osad neist olid täpselt samasugused, teised aga pisut erinevad. Kofeiini tarvitanud inimesed tundsid eelmisel päeval piltidelt nähtud esemeid paremini ära ja tegid vähem vigu.

Yassa sõnul erines katse ülesehitus tavapärasest. Tavaliselt võetakse kofeiini katse alguses.

Kui eksperimendi käigus leitakse märke mälu paranemisest, jääb selgusetuks, kas selle taga võib olla kofeiini tähelepanu teravdav toime või hoopis otsene mõju mälestuste moodustumisele. Katse lõpus võetud tablett tagab selle, et kofeiin mõjutab ainult mälestuste tekkimist ja kinnistumist.

Mälu turgutav mõju on kindlatel kofeiinikogustel. Uurimuse põhjal polnud sajamilligrammisest kofeiinihulgast mälule kasu.

200 ja 300 milligrammine doos seevastu mõjusid samamoodi, kuid suurem kofeiinikogus kippus kohvi harva joovatel inimestel tekitama peavalu ja iiveldust. Paarsada milligrammi kofeiini vastab ühele suurele tassitäiele kangele kohvile ja see on Yassa kinnitusel vaimse võimekuse parandamiseks sobilik kogus.

Kuidas kofeiin mälu parandab, pole veel päris selge. On teada, et kofeiin tõstab ajus virgatsaine noradrenaliini taset. Lisaks võib see parandada mälu eest vastutava hipokampuse neuronite vahelisi ühendusi.

Allikas: www.novaator.ee