Hollandi Antillidel, kaugel ja eksootilisel Arubal sündinud Jüssil tekkis sügav side kodumaa loodusega juba lapsepõlves, Eestisse naasmise järel, ning läbi selle sideme on ka kõige hõlpsam mõista tema rolli Eesti kultuuriloos. Mees, keda on nimetatud eestlaste südametunnistuseks ja hinge peegliks, sügava elutarkuse kandjaks, ütleb enda kohta küll tagasihoidlikult, et on vaid aken, mis vahendab seda valgust, mis on niigi olemas kõikjal meie ümber.

Olles enamuse oma pikast elust olnud vabakutseline, sai ta esmakordselt laiemalt tuntuks raadiosaatega "Looduse aabits", mis oli Eesti Raadio eetris 1970ndatel ja 80ndatel aastatel ning milles ta vahendas kuulajale Eestimaa looduse hääli - kuid mitte lihtsalt, vaid tegi seda eriliselt hingestatud moel. Saate edu oli fenomenaalne, seda kuulati nii kodus kui avalikes kohtades, misjuhul tihtipeale nendeks minutiteks muu tegevus kuuldavasti kõrvale jäeti. Helimaastikega Eestimaa puutumatust loodusest kogus ta tänu oma kontaktidele kolleegidega üle maailma kuulsust tollase raudse eesriide tagagi, omandades rahvusvahelise tuntuse kui erakordselt andekas loodushäälte salvestaja. Tollasest ajast on jäänud kuulajale säärased Melodia poolt avaldatud vinüülplaadid nagu "Helipilte Eesti loodusest", "Lahemaa lindude hääli" ja "Linnuhääli metsadest". Ehkki hiljem on Jüssi mõtete teravik liikunud lisaks häältelt vaikusele, mis on selle kõige taustal, on tema helilooming kättesaadav ka tänapäevases CD-formaadis kandjal "Helipilte Eestimaalt".

Samuti on Jüssi tuntud kui pikaaegne Eesti esiloodusfotograaf. Tema pilte hakati avaldama ajakirjas Eesti Loodus juba pool sajandit tagasi, tema küpsemat loomingut on - lisaks artiklitele - võimalik tundma õppida läbi raamatute "Maailma mõte", "Ajamustrid", "Jäälõhkuja", "Mister Fred" ning värskeimana, aastal 2015, ilmus ära pikalt oodatud "Kivimustrid". Jüssi olulisemad, tema maailmapilti edasi andvad raamatud on tõlgitud ka inglise ja saksa keelde. Loodusfotod ja helisalvestused seevastu tõlkimist ei vaja, sest puudutavad midagi sügavat meie pärisolemuses, mis ei ole keeleline.

Fred Jüssi esinemised on alati rahvarohked ning läbi oma loengute - mis on vabalt kättesaadavad internetis näiteks Ööülikooli portaalis või Eesti Rahvusringhäälingu digiarhiivis -  ja muu valgustustöö on ta olnud teejuhiks ning väärtuste kujundajaks nüüd juba mitmele põlvkonnale Eesti loodushuvilistele. Tema  loomingulisel küpsemisteel on täheldatav märkimisväärne filosoofiline sügavus, millega ta loodust - aga läbi selle ikkagi alati inimest, tema suhet maailmaga kõige laiemas tähenduses - mõtestab. See on õpetus, kus helid jõuavad vaikusesse, vaikusest saab tinglikult kõige kallim loodusvara ning iga elamus ja kogemus on lõplik ja aegumatu varandus meie kujunemisteel.

Kui otsida seletust Fred Jüssi ainulaadsele fenomenile, siis ilmselt tulebki selleks pidada naasmist lihtsuse, inimesele kõige loomulikumate ja lähedaseimate põhiväärtuste juurde, mis on esitatud läbi kristallselge isikliku elukogemuse, läbitunnetatuse, veenvuse ja imelise emakeele kasutuse. Jüssi on öelnud, et maailmas meie ümber on kõik olemas ning seda maailma saab muuta suunates pilgu sissepoole. Tehkem siis seda ja pidagem meeles teistki tema olulist mõtet: kõige olulisemate väärtuste tunnetamiseni jõuavad inimesed siis, kui need väärtused on kadumas või juba sootuks hääbunud. Mehena, kelle pilk on sügavalt näinud meid ümbritseva maailma olemust ning kes on jalutanud minevikumaastikel, nagu ta seda ise väljendab, võime teda uskuda. Hoidkem ja armastagem siis oma kalleid ja väärtuslikke.

Autor: Fred-Erik Kerner

Kuula Fred Jüssit ka Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" - osa 1, osa 2, osa 3