Uuringu käigus kasutati magnetresonantspiltide (MRI pildid) võrdlemist - esimesed tehti enne ja teised peale uuringut. Pilte võrreldes leiti, et hallolluse tihedus aju hipokampuse osas on suurenenud. See osa meie ajus on aga vastutav õppimise, mälu, eneseteadlikkuse, kaastunde eest.Uuritavad pidid iga päev vaid umbes 30 minutit tegelema meditatsioonipraktikaga, sealhulgas kasutati nii juhendatud meditatsioone, hinnangutevaba meelte ja tunnete jälgimist (mindfulness praktikaid) ja selgus, et juba nii vähene meeleharjutuste aeg tõi kaasa positiivsed muudatusi.

Ka teadlased ise olid tulemusest üllatunud - siiani oli teada mitmeid meditatsiooni positiivseid mõjusid vaimsele tervisele, kuid nüüd selgus, et mõtlusharjutuste kaudu elukvaliteedi muutmine ja heaolutunne on seotud konkreetselt meie keha, täpsemalt aju muutumisega.

Harvardi teadlased on teinud ka teise uuringu, misläbi selgus, et meditatsioonil võib olla suur mõju sellistele kliinilistele sümptomitele nagu seedetrakti häired, ärritunud soole sündroom, haavandiline koliit. Mitmed neist haigustest on kroonilised ja sageli öeldakse, et ravimatud. Need uuringud võivad olla aga suur läbimurre ka taoliste krooniliste haiguste ravis.

Kui siiani on tundunud, et selleks, et meditatsioon mingeid tulemusi annab, tuleb teha keerukaid meeleharjutusi väga pika aja jooksul, siis äsjased uuringud lisavad kindlust, et ka lühike mõtlusaeg vaid mõnenädalase perioodi jooksul aitab tuua mitte ainult muudatusi vaimsesse tervisesse, vaid need mõjutavad ka sinu füüsilist tervist, misläbi tekib võimalus nii tervistumiseks kui ka õppevõime ja mälu parandamiseks.

Mindfulness harjutusi ja mõningaid lihtsamaid meelepraktikaid saad õppida ja praktiseerida mini-retriidis, mis toimub 24.- 26. augustil Hundiallika Retriidi- ja koolituskeskuses. Täpsema info leiad SIIT.

Autor: Kaia-Kaire Hunt

Allikad: http://news.harvard.edu, http://www.princeton.edu

Loe lisaks kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Osho raamatut "Teadvelolek tänapäeva maailmas".