Eesti looduslikud pühapaigad kujutavad endast laiemal taustal silmapaistvalt erilist ja haruldast nähtust, sest õhtumaises kristlikus Euroopas on samalaadsed pühapaigad ja nendega seotud kultuuritraditsioon enamasti hääbunud.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik on pannud kokku põhjaliku ülevaate looduslike pühapaikade rüüstamisest Eestis, mille esmakordselt avalikkuse ette toome, et avalikkust olukorra tõsidusest teavitada.

Loe lähemalt: Rüüstatud pühapaigad, Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja, Tartu 2018

Käesolev kogumik annab ülevaate Eesti põliste looduslike pühapaikade rüüstamisest. Esindatud pole kaugeltki mitte kõik rüüstamisjuhtumid. Valikus on ligi 80 iseloomulikumat näidet muinsus- ja looduskaitsealuste pühapaikade olukorrast, samuti näiteid pärandkultuuri ja ristipuude kaardil avalikustatud pühapaikade hulgast. Kogumiku eesmärk on anda ilustamata ülevaade meie maastike ja rahvakultuuri ühe iseloomulikuma nähtuse olukorrast ja aidata kaasa nende seisundi parandamisele.

Pühapaikade rüüstamine

- Eestis on kaardistamata 4000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest ca 2000 asuvad metsades.

- Muinsus- ja/või looduskaitseseaduse alusel on Eestis mingil määral kaitse all ca 500 looduslikku pühapaika, ca 250 neist asuvad metsamaal ning on metsatööde tõttu ohustatud.

- Looduslikud pühapaigad moodustavad metsamaa pindalast kuni 0,59 %Igal aastal hävitatakse ja rüvetatakse Eestis metsade majandamise kaudu kuni 600 ha hiisi ja teisi looduslikke pühapaiku.

- Pühadest metsadest raiutakse igal aastal kuni 50 000 tm puitu.

- RMK osa on selles vastavalt 90 ha ja 25 000 tm.

- Puuduliku õigus- ja halduskorralduse ning vähese uurituse tõttu on ohustatud tuhanded metsamaal asuvad looduslikud pühapaigad. Pühapaiku vahetult kahjustava metsade majandamise käigus toodetud metsamaterjali aastane maht võib ulatuda kümnete tuhandete tihumeetriteni.

- Kuivõrd Eesti seadustes puudub loodusliku pühapaiga mõiste, ei ole need kaitstud terviklike sakraalobjektidena, vaid leiavad kaitset kitsalt arheoloogilise (materiaalse) pärandina, või loodusväärtusena.

Arvutused on tehtud Maa-ameti ja TÜ looduslike pühapaikade keskuse poolt valminud looduslike pühapaikade kaardikihi andmete ja aastaraamatu "Mets 2015" põhjal.

Vaatamata huvigruppide poolt esitatud korduvatele ettepanekutele, ei ole Eesti Vabariigi üheski seaduses fikseeritud loodusliku pühapaiga mõistet. Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet on seni olnud vastu pühapaikade regulatsiooni täpsustamisele Muinsuskaitseseaduses, seetõttu kahjustatakse pühapaiku jätkuvalt Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti kooskõlastuste alusel.

Tuntumad looduslikud pühapaigad

Maa-alalised pühapaigad: Taevaskojad, Paluküla hiiemägi, Ebavere hiiemägi, Kunda hiiemägi, Kuremäe hiis, Saaremaal asuv Panga pank, Maardu hiis, Kehila hiis Saaremaal, Jägala küla Pärnamäe hiis, Lehmja tammik, Haanja küla Vällamägi, Tammealuse hiis jt

Pühad kivid: Toomemäe ohvrikivi, Aulepa hiiekivi, Ruila küla Ukukivi, Kiviloo Nõiakivi jt

Pühad puud: Tamme-Lauri tamm, Ilumäe hiieniinepuu, Ülendi püha lõhmus (teda on isegi jumalaks kutsutud) jt

Pühad allikad: Saula küla pühad siniallikad Harjumaal, Ema-läte Taevaskojas jt

Pühad veekogud: Pühajärv, Kaali järv, Võhandu jõgi, Virumaal asuv Pühajõgi jt

Hiied ja teised looduslikud pühapaigad on meie rahva vanimad kogukondlikud kaitsealad. Ühtlasi on tegemist kõige põlisema säilinud pärandkultuuriga.

Pühapaikadega seotud head tavad

Meie esivanemad on teadnud ja õpetanud igale uuele põlvkonnale, et pühast paigast ei või oksagi murda ega lehekest ära viia. Teati kindlalt sedagi, et neid, kes tavadest ei hooli, neid ja nende lähedasi tabab suure tõenäosusega ränk õnnetus. Meie suulise pärimuse kogudes on sadu ja sadu näited selle kohta, kui peale pühapaiga hävitamist või rüvetamist on need inimesed saanud karistada. Pühade puude okste murdmise, raiumise ja pühade kivide lõhkumise pärast on peatselt kaotanud oma vara, jäänud vigaseks võisurnud nii pastorid, köstrid, kupjad, talunikud kui ärimehed.

- Hiite ja teiste pühapaikade puhul peab lähtuma põhimõttest, et loodus peab saama seal vabalt omatahtsi olla ja areneda. Inimene ei tohi sinna sekkuda.

- Seal ei raiuta puid, ei korjata lilli ega marju.

- Seal ei karjatata loomi, ei peeta jahti ega püüta kalu.

- Seal ei rahuldata oma isiklikke vajadusi.

- Pühapaika minnes tuleks käia enne saunas või duši all ja panna selga puhtad riided.

Looduslikud pühapaigad on jätkuvalt elavas kasutuses

Sajad pühapaigad ja ristipuud on jätkuvalt elavas kasutuses. Pühapaigad on otseses seoses meie rahva eluringi oluliste tähistega. Pühades paikades käiakse pulmale õnnistust saamas, lapsele nime panemas, surnule viimast vett võtmas või puule risti lõikamas. Pühapaigad on seotud meie rahvakalendritähtpäevade tähistamisega. Pühades paikades käiakse palvetamas, andi viimas, hingele kosutust saamas, ravimas, lapseõnne saamas või lihtsalt nõu pidamas.

Suuresti just nõukogude okupatsiooni tõttu, kui ajaloolised pühapaigad olid keelatud ja neist ei räägitud, kadusid paljud neist meie rahva igapäevasest mälust. Tänaseks on inimeste soov ja vajadus neid paiku avastada ja kasutada suurel määral tõusnud. Seda kinnitavad pühapaikadesse jäetavad annid ja avaliku küsitluse uuringud.

Hiite Maja SA tellimisel viis OÜ Faktum & Ariko 2011, 2012 ja 2014.a läbi avaliku küsitluse uuringud, saamaks teada inimeste suhtumist, tähtsust ja ootusi seoses looduslike pühapaikadega.

- 74 % vastanutest ütles, et riik ja KOV-d peaksid hiite ja teiste looduslike pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.

- 80% vastanutest ütles, et hiite ja looduslike pühapaikade kaitsmine on tähtis või väga tähtis.

- 86% ütles, et riik peab tagama pühapaikade säilimise.

Peamised probleemid pühapaikade kaitsmisel

- Avalikkus ei tea, kus pühapaigad asuvad - 39%.

- Pühapaigad jäävad majandustegevusele ja ärihuvidele jalgu - 38%

Looduslikke pühapaikasid külastasid

- 31% vähemalt kord aastas.

- 70% kord mõne aasta tagant.

- 70% külastanuks pühapaiku rohkem, kui teave nende kohta oleks paremini teada.

Lisaks tuli uuringus välja, et eriliselt tähtis pühapaik on igal viiendal Eesti elanikul.

Ülalolevad materjalid on valminud koostöös Hiite Maja SA ja MTÜ Maavalla Kojaga.

Allikas: Eestimetsaabiks.emaliikumine.ee

Loe lisaks: Keskkonnaameti üleskutse: hoia raierahu 15.03-31.07

Ahto Kaasik: Hiied - võõras mure? Poliitikutele kahjuks küll

Esimesed karud on talveunest ärganud! Kuidas käituda kui kohtad metsas mõmmikut?