1. Kiirem seedimine ja tervem soolestik

Taimetoit on kiudainerikas ja taimetoitlased saavad toiduga üldiselt rohkem kiudaineid kui tavatoidul olijad. Juurviljad ja täisterad on suurepärane viis kiudainete lisamiseks oma toidusedelisse.

Kiudaine on kasulik, sest see aeglustab suhkrute imendumist vereringesse. Ka soolestik võidab, sest kiudaine liigub soolest kiiremini läbi, aidates hoida sooleseinte tervist ning soodustades seisma jäänud toidust ja bakterkolooniatest puhastumist. Samal ajal, kui keha harjub suurenenud kiudainete hulgaga, võib esineda gaase.

Tänaseks teame ka, et liha, piima ja muna sööjatel leidub kõhus rohkem mürgist ühendit tootvaid baktereid. Need kõhubakterid töötavad ümber loomsest saadava karnitiini ning koliini mürgiseks trimetüülamiiniks, mis maksas oksüdeeritakse trimetüülamiinoksiidiks (trimethylamine-n-oxide) ning mis seejärel on meie vereringes, soodustades põletikku ja "halva kolesterooli" kogunemist veresoontesse. Ka inimese keha toodab karntiini, kuid süües teisi, kes seda samuti toodavad, saame ka nende karnitiini endale.

Karnitiini leidub punases lihas, energiajookides ja toidulisandites. Koliini aga munas, piimas, maksas, punases lihas, kanalihas, kalalihas. Karnitiin ja koliin on meile olulised, kuid lisaks sellele, et meie oma keha neid toodab, leidub karnitiini ja koliini väikestes kogustes ka puuviljades, aedviljades ja teraviljades. Sellest inimesele täiesti piisab.

2. Väsimus tuleb "käiguvahetusest"

Inimenegi on loom. Ja justnagu taimsel toidul olevad loomad (keda inimesed on harjunud sööma) saavad piisavalt vitamiini B12, rauda ja valku, nii õpib seda saama ka inimene. Rõhk on sõnal "õpib".

Kujuta ette beebit, kes harjutatakse sünnist peale mähkmesse pissima ja lutti imema. Ja kellele siis paari aasta pärast teatakse, et suur laps lutti ei ime ja püksi ei pissi, peab potile minema.

Sarnaselt oleme meie, inimesed, õpetanud oma keha saama osa vajalikest ainetest loomsest toidust. Kui nüüd kehalt võtta ära väline allikas, peab ta hakkama taas ise tootma vitamiine, mineraale ja valku.

Sellest saab vajalik käiguvahetus, kuid algus võib olla ebamugav. Paari nädalaga sõuab välja väsimus, peavalu ja ajutised puudujäägid (võib täiesti esineda, ei tasu ehmuda, terviktoidul ja korralikul vegan menüül lahenevad kiirelt). See on see hetk, kus on täiesti tavaline kahelda oma valikus - kas ehk vegan toit tõesti rikub tervist ja lihtsalt ei sobi mulle?

Tähtis lisada menüüsse rauarikkaid toite nagu maasikad, pähklid, tumerohelised lehed, oad, tomatid - kõik, mis punane või tumeroheline.

B12 osas on inimesel tavaliselt varud. Kui sul on aga hirm, siis võta lihtsalt teatud perioodil metüülkobalamiini juurde. (Jah, metüülkobalamiini, sest levinum B12 vorm, tsüanokobalamiin, laguneb kehas tsüaniidiks ja kobalamiiniks. Tsüaniid on teatavasti mürk, milleks seda lisaks võtta?) Suvel aga uuri, mismoodi kasutada umbrohte, sest B12 on bakterite kaka (viisakamalt öeldes "ainevahetuse jääk") ja parimal moel saab seda puhtas looduses kasvanud taimedelt.

Ideaalne viis alguseväsimusest täiesti mööda minna on teha igal hommikul rohelist smuutit! Selleks on üks nipp. Võtad peotäie neutraalse maitsega rohelisi lehti (rooma salat, spinat) ja paned need blenderisse magusate puuviljadega (näiteks 1 pirn ja 1 banaan), lisad vett. Tulemuseks on puuviljamaitseline roheline smuuti. Ja megalt mineraale, vitamiine!

3. Süda ja veresooned vabanevad koormast

Südame-veresoonkonna haiguste risk langeb taimsel toidul meeletult, halvaks peetud kolesterool (LDL) ja heaks nimetatud kolesterool (HDL) tasakaalustuvad. Tegelikkuses on mõlemal oma eesmärk, kuid esimest seostatakse südame-veresoonkonna haigustega rohkem.

Taimsel toidul oled sa ka elastsem - su veresooned on plastilisemad. Seda on kummaline lugeda ilmselt, kuid biokeemiliselt on nii, et väherasvane taimetoit laseb veresoonte seintel vabastada nitrikoksiidi (nitric oxide), gaasi mille tulemusel veresooned suurema survega teatud kohtades avarduvad ning surve vähenedes taas kokku tõmbuvad. Tegemist on kehas toodetud molekuliga, mille eesmärgiks on ühenduste loomine. See gaas liigutab infot aju närvirakkude vahel, toetab immuunsüsteemi kasvajate ja bakteritega võitlemisel, reguleerib vererõhku arterite plastilisusega jne.

Nii veganid kui vegetariaanid tarbivad vähem küllastunud rasvu (neid saab enamasti loomsest) ning rohkem mineraale ja vitamiine, mis aitavad veresoontel kaua tervetena püsida.

4. Kaal väheneb ja lihased taastuvad kiiremini

Pea igaüks, kes alustab taimse toiduga avastab peagi, et üleliigne keharasv kahaneb järjepidevalt ning kerge on püsida oma ideaalkaalus. Selle tulemusel võib aga selguda, et lihaseid seal rasva all väga polegi. Trenni tehes avastad sa peagi, et lihased taastuvad kiiremini, mistõttu saad peatselt uuesti trenni teha ega pea päevi ootama. Ka pole tekkiv valu mikrorebenditest ja piimhappest enam nii kange nagu varem. Sulle tähendab see igaljuhul nauditavamat liikumist ja kiiremaid tulemusi!

Neid nüansse on kinnitanud nii veganist olümpiasportlane Carl Lewis kui ka Eesti vegan treener ja edukas IronManil osaleja Kaarel Sisask ning maratonijooksja Indrek Ilumäe.

Biokeemiliselt näeb asi välja nii. Trenni tehes hakkad sa kiiremini hingama, et keha saaks lihastesse rohkem hapnikku viia. Tavapäraselt luuakse uut energiat hapnikuga, see on aeroobne energia. Kui aga energiatarbimine on hapniku kättesaadavusest suurem kasutab keha anaeroobset energiat, mille üheks meetodiks on glükoosi lahtivõtmine happeliseks aineks nimega laktaat. See lubab lihaste liigutamiseks vajalikku energiat edasi toota ka siis, kui hapnikku pole piisavalt. Laktaat aga koguneb lihastesse. Tugeva aktiivse trenni tulemusel tekivad kehas ka vabad radikaalid, mis võivad kahjustada rakke ja DNAd. Kuid antioksüdandirikkad taimed vähendavad rakukahjustusi, põletikulisi protsesse ning aitavad seega suurendada sportlikke võimeid.

5. Nahk läheb klaariks ja püsib kauem nooruslik

Paljud veganid on tagantjärgi meenutanud, et üks suurimaid ja kiiremaid silmaga nähtavaid muutusi oli selge ja särav nahk. Puuviljades on enim vitamiine ning juurviljades enim mineraale. Need kõik toetavad rakkude vigadeta kopeerimist (et püsida kauem nooruslik) ja toetavad toitainetega särvat nahka. Kui armastad ka puuviljaseid rohelisi smuutisid ja oranže vilju, saab keha mõnusalt karotenoide (beeta-karoteen üks neist), et toota A-vitamiini ning kasutada karotenoide kui antioksüdante UV-kiirte ja keskkonnamürkide kahju taastamiseks.

Üks suur asi, mis sa oma naha ja peente kudede tervise jaoks saad teha on võõrutada end lehmapiimast.

Piimasuhkru ehk laktoosi seedimiseks on vaja ensüümi nimega laktaas, mis lahutab piimasuhkru laktoosi selle kaheks koostisosaks - glükoosiks ja galaktoosiks. Beebidel on lisaks veel ensüüm (beta-galatosidase), mis muudab galaktoosi lihtsuhkruks glükoosiks. Täiskasvanuna seda ensüümi enam ei toodeta. Isegi, kui sul on olemas ensüüm laktaas, mis laktoosi kaheks komponendiks lahti võtab, pole sul enam ensüümi, mis galaktoosi glükoosiks muudab.

Mis siis keha galaktoosiga teeb, kui ta seda ei kasuta? Keha ladustab seda peamiselt nahas, kus see avaldub poorilise, rasuse, põletikulise aknena ja peentes kohtades nagu silmades, kus see avaldub katarakti või glaukoomina.

Siit leiad teadlased, ülikooli professorid ja tuntud haiglate arstid, kes on taimetoidu alal maailmas eesrinnas ning liikumise eesotsas: http://banaanisaar.ee/mis-on-elus-toit/teadus-ja-taimetoit/

Autor: Liisa-Indra Pajuste

Allikas: Banaanisaar.ee

Loe lisaks: Vegan toitumine - kõik, mida üks omnivoor tahab teada taimetoitluse kohta

Parem seedimine: millised toiduained sobivad koos söömiseks, millised mitte?

Varjatud suhkrusõltuvuse küüsis: 8 põhjust, miks valge suhkur menüüst välja jätta

Candida ehk pärmseen ja selle kontrolli all hoidmine