Keskmine kokaiinisõltuvus kestab umbes neli aastat. Marihuaanasõltuvus läheb üle umbes kuue aastaga. Alkoholiga sõltuvusele kulub kauem, hakkama peaks saama umbes 15 aastaga (vaata vastavasisulist pdf-i). Sama palju kulub heroiinist sõltuval indiviidil probleemi hülgamisele. Väited toetuvad 42 000 ameeriklasest sõltuvusjuhtumi ning üldise populatsiooni epidemioloogiliste uuringute andmetele. Seejuures on oluline teada, et vaid neljandik kirjeldatud probleemide omanikest pöördusid abi saamiseks kolmanda osapoole poole. Enamusel inimestest läheb sõltuvus üle ja nad kasvavad sellest välja. Üleüldse paistab sõltuvus olevat kõige suurema paranemistõenäosusega psüühiline häire.

Vanuse põhjal hakkavad sõltuvusnähud lõppema kahekümnendate esimesel poolel. Tõenäoliselt on siin osaliselt põhjuseks aju talitlusliku küpsemise lõpp ning otsustusprotsessides vajalike ennast piiravate ning oma rolli ja tegevust mõtestavate ajuosade lõplik väljaarenemine. Aju küpsemise rollile viitab seegi, et kui näiteks enne 18. eluaastat alkoholi tarbida, on umbes 25% risk muutuda alkoholi sõltlaseks. Tehes seda hiljem, langeb risk kiiresti 4% juurde.

Pikema mõjuga sõltuvuste nagu alkoholismi puhul võib kahekümnendatel paista olukord lootusetu, aga 35-selt läheb seegi valu enamuse puhul üle. Individuaalsed juhtumid võivad jätta maailmast teistsuguse mulje, sest sellega kokku puutujatel puudub võimalus võrdlusteks. Samuti võivad mõned sõltuvused jääda kroonilisteks ning lõppeda traagiliselt.

Kirjeldatud probleemistikule pööras tähelepanu ise 23. eluaastani regulaarselt kokaiini ja heroiini tarbinud Maia Szalavitz sõltuvusteemalises portaalis. Maia tunnistab, et talle endalegi üllatavalt õnnestus kurnav sõltuvus ilma välise abita 23-selt maha jätta. Teda hakkas nähtus huvitama. Sellest sündiski põhjalik ajakirjanduslik teemakäsitlus.

Pakun siiski välja, et võiksime arutleda muul teemal. Umbes aasta tagasi oli siin jutuks tähelepanek, et facebooki lembus reedab inimeses peituvat ängistust ning alkoholi ja marihuaana tarbimist. Toonase väite taga oli teadusajakirjas "Arvutid ja Inimkäitumine" eelmise aasta mai numbris avaldatud ameerika üliõpilastega läbiviidud uurimus. Lisaks seostasid teadlased indiviidi üksildust ja ängi tehnilises võrgus seotud kontaktide hulgaga. Nad tõdesid, et on uuringu abil lisanud uut infot teadusliku otsingu mõttes viljakasse ja jõudsalt kasvavasse teadmuskogumisse küsimuses miks põhjustavad sotsiaalvõrgustikud ning sellest leitavad kontaktid inimestes tugevaid emotsionaalseid sidemeid?

Enne kui õige küsimuse püstituse juurde jõuame, tasub lugeda artiklit ajakirjas The Atlantic, kus kirjeldatakse numbrite maagiat inimeste käitumisele. Täpsemalt on artiklis juttu facebooki kasutajatele tuttavatest numbritest millega antakse teada kui palju sul või kellelgi teisel on laikijaid, kui palju midagi jagatakse jne. "Like" ("meeldib" eesti k - toim.) on nagu magus komm, mida hinge keel tükk aega lutsutab ja ootab lisa. Mõnede inimeste puhul pole ükski muu tegur, isegi mitte sõnumite sisu nii oluline kui need sotsiaalvõrgus töötavate vaimuvõlurite poolt välja kujundatud meelehea arvulised kübemed.

Ben Grosser tabas ühel päeval, et temagi jälgib aina rohkem neid maagilisi numbreid ning ta tegi programmi, mille abil õnnestub kõik arvud välja filtreerida ning asendada näiteks fraasiga, et inimestele see pilt meeldib. Ben tabas, et tal ja tõenäoliselt paljudel teistel oli süvenenud facebooki sõltuvus just tänu nendele arvulistele eneserõõmu doosidele. Niipea kui arvnäitajad ära kadusid, muutus facebook oluliselt vähem atraktiivseks. Ta riputas programmi The Facebook Demetricator'i välja kõigile soovijatele kasutamiseks ning hakkas saama kahesuguseid tagasisidesõnumeid: ühed tänasid ning tõdesid, et uus vaade muutis nende käitumist; teised seevastu olid pahased ja pettunud ning kinnitasid, et just need numbrid teevadki selle keskkonna neile oluliseks. Sisuliselt oli seegi kinnituseks mida need arvnäitajad inimestega teevad. Ben Grosser otsustas kogemuse süstematiseerida ning kirjutas artikli teadusajakirja Computational Culture.

Nüüd siis küsimus - kas facebook on pigem nagu kokaiin, kanep või alkohol? Ehk kui kaua kulub aega facebookisõltuvusest oma jõududega ülesaamisele?  

Autor: Kristjan Port

Kuula Raadio 2 tehnoloogiakommentaari Portaal