Mulle ei meeldi sõna "sallivus", aga ma ei suuda leida paremat. Sallivus põhineb alusetul eeldusel, et teised usud on meie omast alamad, samal ajal kui Ahimsa (vägivallatuse printsiip - toim.) õpetab meid austama teiste inimeste usulisi tõekspidamisi võrdselt enda usuga, mööndes nõnda viimase ebatäiuslikkust.

Armastuse seadust järgiv tõeotsija teeb selle möönduse kõhklemata. Kui meil oleks täiuslik kujutlus Tõest, siis poleks me enam otsijad, vaid sama mis Jumal, sest Tõde on Jumal. Kuid olles üksnes otsijad, peame jätkama oma teed ning olema teadlikud oma ebatäiuslikkusest. Ning kuna me oleme iseendast ebatäiuslikud, siis on ebatäiuslik ka meie loodud usk. Me ei ole saavutanud Usku tema täiuses, nii nagu me pole saavutanud ka Jumalat. Järelikult on usk meie arusaamise tasemel ebatäiuslik ning seepärast aldis pidevale muutumisele ning ümberseletamisele. Tee Tõe poole, Jumala poole ongi võimalik üksnes sellise muutumise tõttu. Ja kuna inimeste loodud usundid on kõik ebatäiuslikud, siis ei saa nende väärtuse võrdlemine üldse küsimusse tulla.

Kõik usundid on Tõe ilmingud, kuid kõik nad on ebatäiuslikud ja tihtipeale ekslikud. Teiste uskude austamine ei tarvitse meid pimedaks teha nende puuduste suhtes. Oma usundi puudustest aga peame olema teadlikud; sellegipärast ei tohi me temast lahti ütelda, vaid peame püüdma neid puudusi ületada. Kui me vaatame kõiki usundeid võrdse pilguga, siis ei hakka me kõhklema, vaid peame koguni oma kohuseks võtta oma usku üle kõik teiste uskude tunnustatavad väärtused.

Siin kerkib küsimus: miks peab üldse olema nii palju eri usundeid? Me teame ju, et neid on väga palju. Hing on üks, kuid kehasid, mida ta hingestab, on palju. Kehade hulka me üheks taandada ei saa, kuid hinge ühtsust me tunnetame. Nii nagu puul on üks tüvi, kuid palju lehti ja oksi, nii on ka üks Usk, kuid lõpmata palju usundeid. Kõik nad on Jumalast antud, kuid inimlik vahendus teeb nad inimlikult ebatäiuslikuks. Jumalast antud Usk on sõnastamatu. Ebatäiuslik inimene aga tõlgib ta oma käsutuses olevasse keelde, ning tema sõnu tõlgendavad omakorda teised, samuti ebatäiuslikud inimesed.

Kelle tõlgendust peaks õigeks pidama? Igaüks on omast kohast õige, kuid pole ka võimatu, et kõik on ekslikud. Sestap on vaja sallivust, mis ei tähenda ükskõiksust oma usu suhtes, vaid mõistlikumat ja puhtamat armastust tema vastu. Sallivus annab meile vaimset tarkust, mis on fanatismist niisama kaugel kui põhjanaba lõunanabast. Usu õige mõistmine lõhub barjäärid usundite vahel ja õhutab sallivust. Sallivus teiste uskude suhtes aitab meil paremini mõista ka oma usku.

Sallivus ei kõiguta kindlasti ka piiri õige ja vale ning hea ja kurja vahel. Eespool oli juttu maailma suurematest usunditest, mis kõik rajanevad samadel põhiprintsiipidel ja mis kõik võivad ette tuua pühi mehi ja naisi, kes on neist kauges minevikus kinni pidanud või peavad neist praegu kinni. Mis aga puutub heasse ja kurjasse, siis ei tohi me kurja või patust inimest kohelda mitte väiksema halastusega kui head ja vaga, olgugi et me pattu ja kurjust juba iidsest ajast vihkame.

Käitumise kuldne reegel on seega vastastikune sallivus, mõistmine, et me ei mõtle kunagi ühtemoodi, et me võime näha tõde ainult osaliselt ning igaüks eri vaatenurgast. Südametunnistus pole kõigil ühesugune. Üksikisikule on see küll hea käitumisjuhis, aga sellegi käitumise kõigile pealesurumine oleks talumatu vägivald südametunnistuse vabaduse kallal.

* * *

Mahatma Gandhi aegumatud mõtted vägivallatusest, tõest, armastusest, aususest ja kõlbelisest poliitikast on täna sama aktuaalsed, kui nad olid nende kirjutamise ajal enne ja pärast teist maailmasõda ning samuti nende eesti keelde tõlkimise ajal enam kui nelikümmend aastat tagasi. Gandhi suurus ja eeskuju seisneb eelkõige selles, et ta mitte ainult ei kuulutanud neid põhimõtteid, vaid ka järgis neid ja tegi kõik, et ka India rahvas ja kogu maailm seda tõde mõistaks ja ellu rakendaks. Tõde oli tema jumal ja vägivallatus ülim põhimõte. Eesti tuntuima orientalisti ja India mõtte vahendaja Linnart Mälli tõlgituna oli see Gandhi mõtteterade ja arutluste valik üks esimesi India mõtet tutvustavaid tekste eesti keeles. Võib julgesti öelda, et Gandhi annab võtme india vaimutraditsiooni - mis on ühtlasi üldinimlik - sügavamaks mõistmiseks, näidates samas teed, mida peaks järgima iga inimene.

Märt Läänemets

Uuri lisa kirjastuse Pilgrim poolt sarjas "Südametarkuse klassika" välja antud Mahatma Gandhi raamatu "Maailm on väsinud vihkamast" kohta.