Alanud heinakuu pärimuslikud toimetused ja pühad on heinased. Heina niidetakse, pööratakse, kaarutatakse, laotatakse, kuivatatakse, riisutakse, pannkase kokku, hangutakse, kantakse, veetakse. Heina pannakse nökki, mökki, kärbisele, rõugule, orijalale, saadu, kuhja, rõuku, virna ja lakka. Heintel uinutakse, magatakse ja ärgatakse. Heinaga ennustatakse ilma. Hein õitseb, voogab tuules, sumiseb, lõhnab ja krabiseb. Ei ole suve heinata.

Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: heinakuu/ hainakuu/ haanakuu, heinategemise kuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu, koerakuu, mädakuu.

Nimed tähistavad loonas toimuvat: heinakuu suurim töö on heinategu, pingelisest heinateost tuleb ka hoolekuu nimi, karusekuu tähendab kuuma kesksuve, hobusenoogutuse kuul panevad tüütud parmud hobuseid peanoogutusega vereimejaid peletama, mädakuul rikneb ja laguneb kõik kergesti.

Juuli kõrval käib laenatud nimedest heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi. Nimetused pärinevad katoliiklikelt pühakutelt, kellele kirik pühendas heinakuu 25. ja 29. päeva.

Juuli ehk juli nimi on laenatud vene, rootsi või saksa keele vahendusel ladina keelest. Julius - vanarooma aasta viies kuu oli pühendatud keiser Julius Caesarile.

Heinakuul jõuab kätte kuum kesksuvi, mil senine õieilu asendub tasapisi küpsemisega. Inimestele on see tähendanud kibekiiret ja rasket heinatööd, millesse üksikud pühad leevendust toovad. Heinakuust alates kuni järgmise aasta südakuuni on kõik pühad paiksed - liikuvaid pühi pole.

Heinakuu pühad

02.07. heinaleedo (heinamaarjapäev), Virumaal ka Uku püha. Selle päeva eelõhtul tehakse tuld ning 2.07. puhatakse heinatööst. Kui sel päeval heina teha, lööb äike selle põlema. Rannarahvas pidas seda merepühana.

13.07. karusepäeva (maretapäev) on mõnel pool peetud heinapühana. Saaremaa Mustjala kihelkonna rahvas pidas karusepäeval Panga panga püha, kus paluti merejumalat ja toodi talle andi.

25.07. jaakapäev (jaagupipäev) märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas ja madalamale langenud päike ei kuivata enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja külm kivi vees, teab rahvatarkus.

29.07. jakepäev (olevipäev) tähistab saartel ja läänerannikul heinaaja lõppu ja lõikusaja algust.

Rahvatarkust

Jaagupikuu on obusenoogutuse kuu. Siis on kõik aigused ja aavad visad paranema. Vändra

Kui karusekuu tuleb kuivaga sisse, siis läheb vihmaga vällä; tuleb vihmaga sisse, lähäb kuivaga vällä. Risti

Päiksepaisteline heinakuu kuulutab kylma talve. Torma

Vanasti tehtud ikke Matsalu lahe ääres Tuulingu mäel seal koha juures tuld, kus kalamehed kalalaevadega yles käisid, heinamaarjapäeva ööse. Seal siis tantsitud, tehtud iga seltsi mängusi ja joodud kodust toodud õlut. Sehukesed tuletegemised ja tantsimised pidada andma head kalasaaki sygisel. Martna

Mõnes peres ei tehta karusepäeval heina. Kui karusepääv saab heina tehtud, siis hunt viib looma ära. Lääne-Nigula

Jakobipäivast pääle ei kao kaste enam kännu takka, see tähendab: päike ei suuda enam heina ära kuivatada. Jõhvi

Olevipäevast tulevad tähed taeva. Kaarma

Allikas: Maavald.ee

Loe lisaks: Üleminek uude ajastusse: viisid, kuidas tõsta end kõrgemasse sagedusse

NÄDALA TAROSKOOP | Anna endale aega, et nautida suve ja puhkehetki