Aastaringi üheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimi: sügiskuu (Maavallas üldiselt), sügisekuu, kanarbikukuu, jahikuu, pohlakuu ning leheminegikuu.

Nimed tähistavad loonas toimuvat: sügiskuul algab sügis, kanarbikukuul õitseb kanarbik, leheminegikuul algab leheminek, jahikuul on aeg jahile minna ning pohlakuul saavad pohlad küpseks.

Septembri kõrval käib laenatud nimedest sügiskuu kohta sent'äbri, mihklikuu ja miklikuu. Kirikukalendris nimetatakse kasupäeva (29.09.) mihklipäevaks, mis on pühendatud juudi usundis peaingel Miikaelile.

Septembri nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. September on vanarooma aasta 7. kuu ning tähendabki seitsmendat kuud (ld k. septem - seitse).

Sügiskuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) höstmånad - sügiskuu, Poola wrzesieñ - kanarbik, Leedu rugsëjis - rukkikülvikuu, Horvaatia kolovoz - vankrisõit, lõikuskuu, Ukraina serpen - sirbikuu.

Hõimurahvastel: Komi kötð - jänes, Ersa tashtamkov - varumisekuu, Mari idõm - rehealune, Soome syyskuu - sügiskuu.

Ilmamärkide järgi pole enam mingit kahtlust - sügis on ulatanud suvele käe. Lühemad ja jahedamad päevad, kollakaks kiskuvad metsad, kirgaste tähtedega kaetud öötaevas, küpsed viljad ja kõikjale ulatuv nukravõitu sügishõng kõnelevad enda eest.

Sügiskuu ilmade järgi on arvatud eelolevat talve. Äike lubab sooja sygist. Kui linnud pole kuu lõpuks ära lennanud, kestavad pehmed ilmad jõuludeni. Soe sygiskuu ennustab pikka talve, jahe kuu aga lyhikest talve. Sygiskuu paguvesi (mõõn) tõotab randlastele aga hästi kylma talve.


Sügiskuu pühad

Ussi urguminemise päev, 08.09. (kristlikus rahvakalendris ussimaarjapäev) tähistab aega, mil ussid kaotavad mürgi ja hakkavad uimaselt talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.

Pekopäev, 20.09. Sügiskülvi ja viljalõikuse lõppedes tähistatakse Setomaal peko püha. Õigemini, tähistati varem ja võibolla kusagil tähistatakse praegugi. Peko on seto põllu-, karja- ja viljakusjumal, kelle puust või vahast kuju hoitakse salaja aidas. Vaid Peko pühadel või külvamise ajaks tuuakse kuju välja.

Pööripäev, 22.09. Siit peale jääb valget aega pimedast vähem. Pööripäeva tuul jääb püsima ja ennustab ette sügise ja talve ilmasid. Karulas on öeldud: Pööripäeva tuuled on haruldased asjad ja järelevaatamise väärt. Kust sügisel pööripäeva tuul on, säält on enamiste kõik talv.

Kasupäev, 29.09. (kristlikus rahvakalendris mihklipäev) on sügisene pööripüha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld. Pidulaud olgu sügisandidega rikkalikult kaetud ja seal peavad tingimata olema värskest lihast valmistatud road.

Algab hingedeaeg. Esivanemate hinged on liikvel sügiskuu algusest peale.


Rahvatarkust

Sygisel peab loomad nooreskuus ja meretuulega lauta jätma. Iseäranis peab see sygiskuul syndima. Siis peavad loomad paremine põhku sööma. Hanila

Põimukuu lõpul ja sygiskuu algul on veikseid, aga õige rasvaseid räimi saada ja neid kutsutakse rukkikyli räimedeks. Häädemeeste

Sygiskuu sees antakse huntidele talvemoon kätte - ikka loomadest, inimestest ei ole antud. Ebavere

Kui tsirgu põimukuu viil olõ õi ar länny lämmäle maalõ, sis saava talsipyhini pehme ilma. Seto

Kui peale mihklepäeva myristes, tuleb lämmi porikuu. Karksi

Kui sygiskuus on pagud veed, siis tuleb hästi kylm talv. Kuusalu

Vanarahvas ytlevad: jyripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele - kust ta siis on, sealt saab ta enamiste kõik talv olema. Tartu

Allikas: Maavald.ee

Loe lisaks: Eestimaa asub naiselikul draakonijoonel, kus on ka meie koduplaneedi kolmas silm

Eestimaa iidsed väepaigad, mis annavad energiat ning toovad tervist ja elujõudu