Südakuu nimetusi teistel rahvastel

Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele - väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi - näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) - on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).

Rootsi (rahvalik) tormånad - thori kuu, Poola styczeñ - aastavahetuse kuu, Leedu sausas - kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj - raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень - puude langetamise, metsateo kuu.

Hõimurahvastel: Komi töv ör - kesktalv, külm, Ersa jakshamkov - jahe-/külmakuu, Mari šorõkjol - aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk südant.

Südakuu pühad

Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Päike veeres talvisest pesast välja 25.12. ning tegi taevalael minuti võrra pikema kaare. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole. Südakuu lõpuks pikeneb päev tervelt 51 minutit.

Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.

14.01. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk. Korjusepäev on üks aastat neljaks jaotavaid tähtpäevi ning kuulub kokku künipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.).

17.01. Taliharjapäeval sündivat esimene hülgepoeg merre ja putukatele tulevat hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed eeoleval aastal terved ja selge peaga.

Rahvatarkust

Südakuud loetakse aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Sydakuu noorekuu kuivaga - yits nätäl peräst loomist - raotu palgi ei lahkeva. Otepää

Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui sydakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja

Kui sydakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis kylmem sydakuu, seda soem suvi. Jõhvi

On sydakuus sygav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Mis sydakuu tegemata jätab, seda teeb radokuu ära. See tähendab, et kui sydakuu soe on, siis on radokuu kylm. Laiuse

Allikas: Maavald.ee

Loe lisaks: ALKEEMIA TAROSKOOP JAANUARIKS: Mis ootab sind ees armastuse, töö ja tervise osas?

Aasta 2020 energiad: vana peab surema, et teha ruumi uuele

Meie koduplaneet on läbimas harmoonilist üleminekut uuele tasandile