Riiva huultega pehmelt mu keha. Luba suudlustel jätta nahale kuumaivaid jälgi. Et mu kael, kõht ja reied meenutaksid su hellitusi. Õrnade ja tugevate paituste mälestus liiguks kehal voogavate lainetena üles ja alla. Üles ja alla. Silita oma kätega armastus nahapinnalt sügavamale, sügavamale ja sügavamale. Et läbi iga keharaku liikuv õnnistav energia täidaks kõik kuuma särava vooga, mis suundub otse südamesse. Armastajate kohtumispaika, armastuse koju. Sütti koos minuga, et me kehades põlev kirg sulataks südamed üheks.

Silita ja mudi oma kätega mu kehal, lükates sealt maha päeval minu külge jäänud mõtted, tunded ja reaktsioonid, mis on välised ega ole mina. Pühi mind võõrast puhtaks, jäta mind selliseks nagu päriselt olen. Et minu enese tõelised tunded ja aistingud saaksid kerkida üles, liikudes surinaga läbi terve keha. Äratades unest kõik minu osad, tehes mind minu enese olemasolust teadlikuks.

Sasi mu juustes. Libista oma sõrmed läbi nende pehmuse, lase neil silitada oma käsi. Keeruta mu juuksesalke oma sõrmede vahel. Luba ennast mu juuste paitusel laadida. Tunne neis peituvat haldjalikku väge ja luba sel puudutuste kaudu, läbi naha oma südameni imenduda. Tõmba kopsudesse mu lõhna. Minu naha hõngu, mis liigub mööda veresooni sinu alguse ja lõpuni, täidab sind üleni. Lase minu lõhnal enese sees elada, sind hellitada ja julgustada.

Seo punase paelaga kokku kõik mu hirmud ja vastupanu, viska nad minust välja. Kaugele, meist eemale. Pane oma kirg minus elama nii, et jääb ainult usaldus. Usaldus, laotada end sinu ees lahti, anda oma hing ja ihu su hoolde. Lubada sulle kõike ja teada, et see viib meid eemale maailma piirangutest. Murrab maha tarbetuks muutunud kaitsemüürid ja lubab julgelt elule otsa vaadata, armastuse pilguga. Lahusta olematusse meie mõlema hirmud ja kõhklused. Päästa meid vabadusse, mis laseb meil muretult lennelda tunnete laias lumesajus. Tõusta üheks sulanuna kõrgemale ja kõrgemale, universumi äärele.

Keera üles mängutoos minu sees. Kuula ja tunneta hoolega. Kord on sealt tõusva muusika rütm kui veepinna tasane lainetus tuuletul päeval. Teinekord hiiglaslik laine, mis endaga kaasa haarab ja uputada ähvardab. Kuula ja mõista, milline olen ma täna. Tantsita mind oma tunnetevoos kui mängutoosi kaanel keerlevat baleriini. Soojenda mind oma pilguga, luba minu seest kerkival armastuse udul end kaasa viia. Lase mu liigutustel end äratada. Saa iseendaks. Tormiks. Jõuks. Öö kangelaseks, kes päästab vangitornist vabaks sinna suletud tunded. Kelle põlev pilk ja kindlad puudutused panevad eluenergia meis mõlemas voolama. Paneb me mõlema maskid langema, et me hinged üksteise ees alasti võiks seista ja teineteise tõelisusega tutvuda. Ja me näeme teineteist, me näeme meid. Üksteise ümber põimuvad käed ja hingeõhu õrn puudutus nahal sunnivad argireaalsuse haihtuma. Jääb ainult praegune hetk, ühel ajal lühike ja igavikuline.

Meie pilkudes vaheldub õrnus jõuga, kurbus rõõmuga, jahedus kirega. Ja sa näed minu silmades iseend, sa oledki mina, me oleme üks. Tervik. Samal ajal eraldi ja koos. Öö ja päeva kohtumispunkt. Me kuuleme kella tiksumist ja ometi aeg seisab, sest on ainult praegu ja siin. Me oleme üks. Üks keha. Üks mõte. Üks hing.

Autor: Elina Lahesoo

Loe lisaks: Hormoonid ja seks: naistel on seksiks vaja põhjust. Meestel vaid kohta?

Lihtsad nipid, kuidas säilitada suhtes kirg

Seksuaalsuse saladused: me oleme need, kellega me seksime