Planeet nimega WASP-76b tiirleb oma tähele väga lähedal ja on seetõttu väga tuline. Meist asub ta 640 valgusaasta kaugusel, Kalade tähtkujus. Loodejõudude toimel on ta tähe poole kogu aeg ühe küljega, nii nagu Kuu Maa poole.

Planeedi päevapoolkera on väga kuum, seal on sooja üle 2400 kraadi, nii et metalle, sealhulgas rauda, esineb seal aurustunud kujul.

Tugev tuul kannab rauaauru päevapoolkeralt ööpoolkerale, kus on märksa jahedam, ainult umbes 1200 °C kraadi. Sellises suhtelises jaheduses kondenseerub rauaaur rauapiiskadeks, mis sajavad rauavihmana alla.

David Ehrenreich Šveitsist Genfi Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid planeeti Tšiilis Atacama kõrbes asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga.

Teleskoobiga on ühendatud tundlik spektrograaf nimega Espresso, millega saab vaadata, milliseid aineid planeedi atmosfääris leidub.

Vaatlustulemuste analüüs näitas, et rauaaurupilvi liigub alailma päevapoolkeralt ööpoolkerale, kuid ööpoolkeralt päevapoolkerale mitte. Järeldus ongi, et ööjaheduses, mis on jahedus küll suhtelises mõttes, sajab raud vihmana alla.

Espresso, see tundlik mõõteriist, ehitati algselt küll Maa-tüüpi planeetide leidmiseks, kuid töö käigus on selgunud, et ta sobib väga hästi ka eksoplaneetide atmosfääri uurimiseks. Seda siis nüüd ka tehti, kusjuures WASP-76b ei ole isegi Maa-tüüpi planeet, vaid gaashiiglane, niinimetatud kuum Jupiter.

Selle planeedi öisest rauavihmast kirjutavad Ehrenreich ja kaasautorid ajakirjas Nature.

Allikas: Novaator.err.ee

Loe lisaks: Ülivõimas plahvatus rebis kosmosesse galaktikate-suuruse tühemiku

Maal on juba mõnda aega lisakuu, mille olemasolu märgati alles nüüd

Galaktikate kokkupõrge on pannud Linnutee lainetam