1. Lõdvesta keha!

Inimkeha toimib kõige tõhusamalt püsivas rahuseisundis. Tänapäeva väsinud ja stressis inimene kipub kasutama üleliia närvisüsteemi võitle-ja-põgene osa, mis ei lase immuunreaktsioonil korralikult toimida. Üks lihtsamaid nippe rahuneda on n-ö tulla oma kehasse tagasi. Tee paar sügavamat hingetõmmet, tunneta oma keha piirjooni. Seejärel lõdvestada silmalihaseid. Võitlema valmistudes pingutab keha silmalihaseid, et ohtu paremini näha. Silmalihaste lõdvestamine aitab kogu keha pingeid maha võtta. Tee pilk "pehmeks" ja kujutle, kuidas lihased lõdvestuvad. Arvutiga töötades tee sageli pause ja lõdvesta silmalihaseid, et nende pinges olek närvisüsteemi kaasa ei tõmbaks. Kui Sa kaldud muretsema, siis pane nähtavatesse kohtadesse sildikesi kirjaga "Lõdvestu!".

2. Pommita viiruseid hapnikuga!

Üks võimsamaid relvi haigustekitajate vastu on hapnik. Selleks et keha oleks hästi "õhutatud", võiks sellele protsessile teadlikult kaasa aidata. Leia iga päev vähemalt kolm korda aega 15 minutit aeglaselt ja sügavalt hingata. Vali endale sobiv rütm - sissehingamine olgu lühem ja väljahingamine sellest kaks korda pikem. Selline hingamine rahustab närvisüsteemi. Parim on minna hingama värske õhu kätte. Selle võimaluse puudumisel tuuluta enne tuba korralikult või istu avatud akna all. Viiruste hooajal on tuulutamine eriti tähtis. Päikeselisel päeval ava aken, kuhu päike paistab, ja lase loodusel loomulikku puhastust teha. Ära jää ainult ventilatsioonisüsteemile lootma.

3. Ammuta looduse väge!

Viibi iga päev vähemalt 30 minutit värskes õhus ja soovitavalt päikese käes. Vahetu päikesevalgus annab kehale vajalikku energiat. Tead ju seda head tunnet, mis tekib varakevadeti, esimestel päikselistel päevadel. See lisaenergia on kõigile vajalik. 1918. aasta suure gripiepideemia korral loodi lausa välihaiglaid, kus inimesed paranesid paremini kui siseruumides.

Väldi siseruumides sportimist ja käi parem metsas-pargis jalutamas või kepikõndi tegemas. Hoia kaassportijatest piisavat distantsi. Rahuliku liikumisega hoiad haigustekitajatega võitleva lümfiringe käigus, kuid ei koorma keha üle.

4. Maanda ennast!

Me oleme on loodud olema kontaktis loodusega ja maapinnaga. Pinnaselt saab keha negatiivselt laetud elektrone, mis aitavad neutraliseerida kehas olevaid vabu radikaale ning muuta organismi vastupanuvõimelisemaks. Kummi- ja plasttallaga jalanõud katkestavad elektronide voo kehasse, nende asemel kanna jalutuskäikudel vabasse loodusse nahktallaga jalatseid, millel sellist takistust pole.

5. Paku kehale loomulikumat keskkonda!

Vähenda elektroonikaseadmete kasutust. Võta mobiil taskust, lülita mobiilne andmeside välja, ja pane mobiil endast vähemalt meetri kaugusele. Võta käelt Fitbit või muu nutiseade. Need tekitavad võõrast kiirgust, mis võib häirida Su keha protsesse. Mida vähem on keha jaoks tundmatuid kiirgusi, seda paremini ta Sinu heaks töötada saab.

6. Tooda D-vitamiini!

Eesti tingimustes saab päikse abiga praegu, varakevadel, D-vitamiini toota umbes ajavahemikus 11-15:00 (äpist Dminder saab täpse info). See nipp sobib karastunumatele inimestele. Päris päevitusriiete väele pole vaja end võtta, aitab ka paljastest käsivartest ja jalgadest. Otsi tuulevaikne, soe nurgake, nagu rõdu, terrass või ka avatud aken ja seisa seal paarkümmend minutit püsti, näoga päikse poole. Pikali päevitamine jätta suvesse. Päevitamise järgselt oleks hea hoiduda samal päeval duši all käimisest, sest naha rasus tekkinud D-vitamiini algmaterjal peab saama imenduda. Pigem käi enne päevitamist pesus ära.

D-vitamiini retseptorid on pea kõikides rakkudes, mistõttu on see vitamiin kogu keha normaalse toimimise seisukohalt väga oluline.

7. Maga end tugevaks!

Organism ehitab end üles siis, kui inimene magab. Maga vähemalt 9 tundi igal ööl. Parim on heita magama varakult, sest enne keskööd magatud tunnid taastavad keha kõige paremini. Kui Sul on keeruline õhtul varakult magama minna, ära kasuta ekraane pärast kuut, vaheta unerežiimi häirivat sinist valgust eraldavad LED-lambid muude lampide vastu ning mine hommikul pärast ärkamist kohe õue või avatud aknale päikesevalguse kätte. Nii aitad sisemist kella sättida.

Tee lõunauinak. Sobivaim aeg selleks on 12-14 vahel, nii ei hakka see ööund häirima. Alternatiivina võiks hommikul 9-10 vahel ja pärastlõunal 15-17 vahel 10 minutit kinniste silmadega pikutada.

8. Puhka võimalikult palju!

Aja maha võtmine rahustab närvisüsteemi ja muudab organismi vastupanuvõimelisemaks. Praegu pole aeg kõiki tegemata jäänud majapidamis- ja remonditöid ühe hooga järele teha. Vaikne ja rahulik olemine võib üles tuua lahendamata emotsionaalseid haavu, sest organism tahab oma parima toimimise huvides need lahendada. Tea, et iga emotsioon möödub 2-20 minutiga, kui sellele vastu mitte võidelda, vaid lasta tal lihtsalt olla ning rahulikult ja sügavalt hingata. Vajaduse korral loe eneseabiraamatuid.

9. Loputa suud!

Kui suus on põletikulisi hambaid, on suure tõenäosusega suu mikrofloora paigast ära ja liigseid baktereid täis. Kui keha peab sellise keskkonnaga pidevalt maadlema, võib vastupanuvõime olla vähenenud. Olukorra parandamiseks on hea loputada iga päev suud desinfitseeriva toimega kookosrasvaga.

Seda tuleks teha kuni 20 minutit järjest ja sülitada jäägid pärast prügikasti, sest kraanist alla lastes võib tekkida ajapikku ummistus.

Pikaajalisel loputamisel on teinegi hea toime - nii treenid näolihaseid ja võid vabaneda norskamisest. Takistusteta hapniku juurdevool öösel on vastupanuvõime suurendamisel väga tähtis.

10. Naudi köögiviljaroogasid!

Söö immuunreaktsiooni tugevdavate mineraalainete varude taastamiseks võimalikult palju kuumtöödeldud köögivilja, ning tee seda igal toidukorral. Mineraalained on kõvasti kiudude küljes kinni ja kuumtöötlus aitab kiude pehmendada ja vajalikke aineid paremini omastada. Täida vähemalt 2/3 taldrikust köögiviljaga - see on hädavajalik keha täitmiseks mineraalainetega ja jääkainetest puhastumiseks. Suurepärane lisatoime seisneb ka selles, et nii ei jää kõhus ruumi ebatervislikele toitudele, mis võivad vastupanuvõimet pärssida. Lisa köögiviljale head rasva - nt võid või oliivõli.

11. Ära unusta kõige toitainerikkamat toitu!

Tarbi iga päev kindlasti liha, sest selles leidub vastupanuvõimet suurendavat tsinki kõige suuremas koguses ja paremini omastatavas vormis. Samuti sisaldab liha väävlipõhiseid aminohappeid, mis käivitavad maksa puhastusfunktsioone. Maksa suutlikkus jääkainetest puhastuda mängib viiruste hooajal suurt rolli. Söö liha kergesti seeditavate köögiviljadega, see ei koorma seedetrakti liigselt. Jäta teravili muudeks toidukordadeks, kus liha ei ole.

12. Maitsesta toitu julgelt!

Raputa toidule valmistamise lõpus maitseaineid ja -taimi, nagu Cayenne pipar, kurkum, tüümian või pune. Kuumusega aktiveerid nende toimeained kõige paremini. Lisaks vali iga päev toidu juurde midagi järgmisest: küüslauk, ingverijuur või sinep. Nii aitad seedetraktil paremini mikroobidega toime tulla ja stimuleerid vastupanuvõimet.

13. Rüüpa tugevdavaid jooke!

Keeda endale kondipuljongit, mis on ammusest ajast tuntud jõujook! Viiruste vastu on parimad kanakondid, mis ideaalis võiksid tulla mahetootmisest. Pane kondid potti, kata veega, lisa paar tervet, koorega, kuid pestud sibulat ja küüslauguküünt, pisut soola ja meelepäraseid ürte, ning keeda aeglasel tulel vähemalt 12 tundi. Võid kasutada ka kiirkeetjat, kus puljong valmib juba 25 minutiga.

Joo puljongit niisama ja kasuta toidu valmistamisel. Kui Sa kohe kõike ära ei tarbi, saad puljongit järgmisteks kordadeks sügavkülmutada.

Joo iga päev tassitäis sipelgapuukoore teed! Keeda koori 10-15 minutit ja kurna. Võid võtta ka tinktuuri. Sipelgapuukoorel (Pau d'arco) on leitud viiruste vastane toime.

14. Keera magusale selg!

Väldi magustatud toitude söömist. Muu hulgas kulutab magus ära palju immuunreaktsiooniks vajalikke mineraalaineid, eriti tsinki ja mangaani. Kahjulik mõju võib kesta kuni 5 tundi! Magusaisu vältimiseks söö korralikult iga 3-4 tunni järel, nii hoiad veresuhkru stabiilse ega isuta magusa järele. Maiusta marjadega! Nendest saad palju C-vitamiini. Puuviljad, eriti eksootilised hea valik ei ole, sest need on suhkrurikkad ja jahutavad keha, eriti tugev jahutav toime on tsitruselistel. Haigustekitajate eest optimaalseks kaitseks peab kehatemperatuur olema normaalne, mitte madal. Lisaks on puuviljades kasinalt immuunreaktsiooniks vajalikke mineraalaineid ning C-vitamiini sisaldus on palju madalam marjade omast.

15. Ammuta purgist jõudu juurde!

Anna kehale juurde vastupanuvõimet turgutavaid aineid. Hea valik on tsink, A-, C- ja D-vitamiin. Kõik järgmised soovitused on täiskasvanuile!

Tsink võiks paremaks imendumiseks olla aminohappe kelaadi vormis ning võtta võiks seda 15-20 mg päevas.

A-vitamiini võib immuunsuse tugevdamiseks võtta kuni 5000 IUd päevas. Beetakaroteen ei asenda A-vitamiini, kuna koormatud kehal võib olla raske seda

vitamiiniks muundada. NB! Rasedad peavad A vitamiini võtmiseks kindlasti arstiga konsulteerima.

C-vitamiini võib võtta 500-1000 milligrammi päevas. Sellest suuremad doosid võivad hakata kurnama ära mineraalainete varusid.

D-vitamiini tasub meie päikesevaeses keskkonnas ja tubase elustiili puhul tarbida kuni 4000 IUd päevas.

16. Käed puhtaks!

Kõige paremini hävitab haigustekitajaid korralikult sooja vee ja seebiga pesemine. Soovitan kasutada kodus tükiseepi, sest seda on hõlpsam maha pesta ning nahale ei jää vedelseepidele iseloomulikku kilekihti. Uuringud näitavad, et tükiseebi ja pumbaga vedelseebi tõhusus haigustekitajate hävitamisel on ühesugune. Vali lõhnastamata ja võimalikult väheste koostisainetega seep. Vaheta käterätikut iga päev.

Kodust väljas olles kasuta kaasaskantavat kätepuhastit, kuid eelista igal võimalusel käte pesemist. Paberkäterätiga saad käed kõige paremini kuivaks tupsutades, tavaline kuivatamine ei ole väga tulemuslik.

17. Varbad pihku!

Jalalabadelt jooksevad läbi keha olulised energiakanalid, samuti asuvad seal organitele vastavad piirkonnad. Mudi iga päev jalalabasid. Selleks et mudimine oleks tõhus, ei pea Sa teadma, kust jooksevad energiakanalid või kus asuvad konkreetsete organite piirkonnad. Töötle 5 minuti jooksul lihtsalt kogu jalalaba, pöörates erilist tähelepanu valusatele punktidele. Nii vabastad energiablokeeringuid ja aitad kehal paremini toimida. Massaaž on lõõgastav ning pärast seda võib tekkida soov tukastada. Säti seanss võimaluse korral lõunauinaku või ööune eelsesse aega.

18. Sibularattad sokki!

Sibularattad soki sees on üks ammu tuntud viis viiruseid peletada. Lisaks saab nendega mõjutada reflektoorseid tsoone jalatalla all. Rattad võib kanda ööseks jalatalla pehmele osale, kus asuvad põrna, maksa ja peensoolestiku kui tähtsate immuunorganite tsoonid. Hommikul viska rattad kohe prügikasti ja pese jalad.

19. Põrnale hoogu juurde!

Vasakul ribide all asuv põrn on üks toimekamaid immuunorganeid. Selle ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas antikehade loomine ja verest haigustekitajate filtreerimine. Eriti oluline on põrna roll kopsude kaitsmisel. Kuna põrnal on praegusel ajal palju tööd, siis võib teda mõned korrad päevas pisut ergutada. Kui Su põrn on terve, siis koputa selleks peopesaga õrnalt põrna piirkonda kuni üks minut korraga.

20. Mine sauna!

Eestlase lemmikul, saunal, on kehale mitu positiivset toimet. Esiteks lõõgastab see närvisüsteemi, mistõttu saab keha paremini toimida. Teiseks loob see kehas palavikulaadse seisundi, mis omakorda aitab haigustekitajaid hävitada. Kolmandaks parandab kuumus vereringet, et kanda jääkaineid keha kõikidest piirkondadest paremini välja. Naha pind on suur ja selle kaudu väljub palju jääkaineid, nii on muudel elimineerivatel organitel lihtsam ja jääb rohkem energiat vastupanuvõime suurendamiseks.

Sauna ei maksa väga kuumaks kütta, 60-80 kraadi lõõgastab ja puhastab organismi kõige paremini. Taga saunaruumis korralik ventilatsioon või tuuluta seda enne kasutamist. Kui Sul ei ole vastunäidustusi sauna kasutusele, naudi sauna võimaluse korral paaril päeval nädalas. Saunapäevadel joo rohkem vett ja lisa toidule (mitte veele!) rohkem kivi- või meresoola.

Autor: elujõuedendaja Kairi Kuha

Loe lisaks: Negatiivsel mõtlemisel on drastilised tagajärjed ajule

Pane tähele! Märgid, mis näitavad, et sul võib olla D-vitamiini puudus

Kroonilises unepuuduses inimesed haigestuvad sagedamini viirushaigusesse