Vasakukäelisuse päritolu puhul on oluliseks peetud :

  • pärilikkust,
  • keskkonna ja sotsiaalkultuurilist mõju,
  • patoloogilisi häireid üsasisesel perioodil või sünnitamise ajal.

Vasakukäelisust on kogu maailmas vähe uuritud ja kõikidel teooriatel on nii pooldajaid kui vastaseid. "Siiski jõuti juba 1960. aastatel ühisele seisukohale - vasakukäelisus ei ole pööratud paremakäelisus."* Tänapäeval lähtuvad neurofüsioloogid seisukohast, et lateraalsuse struktuur ehk ühe kehapoole domineerimine teise kehapoole ees on geneetiliselt määratud. Juba enne inimese sündi on paika pandud, kummas ajupoolkeras hakkab arenema kõnetsentrum ja kumb käsi saab kunagi olema osavam.

"Vasakukäelisuse pärilikkuses ei kahtle tänapäeval enam keegi. Pärimise mehhanism on aga väga keeruline. Uuringud rasedate juures, mida viisid läbi ameerika teadlased A. Gesell ja L. B. Ames, on näidanud, et veel sündimata lapse käelisust saab ennustada. Nii võib juba 28. rasedusnädalal panna loote juures tähele nõndanimetatud toonilist kuklarefleksi, mis 20. nädalal peale sündimist ära kaob. Selle fenomeni järgi sirutab loode pea pööramise puhul ühele poole sama poole kätt ja jalga, kusjuures teisi jäsemeid ta painutab.

Gesell ja Ames panid veel tähele, et sirutamise refleksi suund oli identne sellesama poole käelisusega. Nii võis vasakukäelise käelisust ennustada vasakpoolse toonilise kuklarefleksi abil. Sellega paistab käelisus suuremal määral olema sünnist saadik ette määratud ja see ei teki mitte /.../ läbi kohanemise vastavalt ümbrusele või läbi kultuuriliste mõjude."*

Aga kui teadlastel õnnestukski täpne põhjus avastada, mida me selle teadmisega siis peale hakkaksime? Ennustama või ennetama?

Kui suur on võimalus, et teie lapse sünnib vasakukäelisena?

Erinevad uuringud näitavad, et vasakukäelisust esineb tõesti sageli perekonnaliinis, kuigi mittearusaadaval või ennustataval viisil. Vasakukäelisuse geeni pole siiani kindlaks tehtud, samuti pole võimalik vasakukäelisust ennustada samamoodi nagu näiteks silmade värvi. Vasakukäelisuse esinemist perekonnaliinis kinnitab ka minu mitteteaduslik küsitlus, mille andmetel on enamikul vasakukäelistel lähi- või pisut kaugemate sugulaste hulgas vasakukäelisi. 70 vastajast ainult 15 on vastanud, et nende lähisugulaste, õigemini nende põlvkondade hulgas, keda veel mäletatakse, seda ei esine.

  • Dr Chris McManus on oma raamatus "Right Hand, Left Hand" kokku võtnud 70 000 lapse ja nende vanemate käelisuse uuringu tulemused. Keskmiselt on kahel paremakäelisel vanemal 9% tõenäosusega võimalus saada vasakukäelist last; kahel vasakukäelisel vanemal 26% ning ühel vasakukäelisel ja teisel paremakäelisel vanemal on see võimalus 19%.
  • Diane Paul jõuab oma raamatus "Left-Hander's Handbook" peaaegu samade protsentideni. Lisaks märgib ta, et vasakukäelistel emadel on suurem tõenäosus saada vasakukäelist last kui vasakukäelistel isadel. See väide tugineb Stanly Coreni uuringule, mille ta avaldas oma raamatus "The Left-Hander Syndrome" ja milles ta väidab, et kahel paremakäelisel vanemal on võimalus saada vasakukäelist last umbes 10%, paremakäelisel emal ja vasakukäelisel isal samuti 10%, vasakukäelisel emal ja paremakäelisel isal 20% ja mõlematel vasakukäelistel vanematel 35%.*

Vaatamata sellele, et erinevates uuringutes need protsendid kõiguvad pisut siia-sinna, on nendes välja tulnud mõned huvitavad näitajad:

  • Umbes 50% vasakukäelistest ei tea ühtegi teist vasakukäelist oma perekonnas. Umbes 75% vasakukäelistel on mõlemad vanemad paremakäelised ja ainult 2% on mõlemad vanemad vasakukäelised.
  • Umbes 7-8 kümnest lapsest, kelle mõlemad vanemad on vasakukäelised, on ise paremakäelised.* Ilmselgelt on aga vasakukäelise lapse sündimise tõenäosus perre seda suurem, mida suurem on laste arv teie peres.

Autor: Maarika Ruuse, vasakukäeline klassiõpetaja (staaži 32 a)

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Maarika Ruuse raamatust "Ettevaatust, kui vasak on parem".

Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,"Aastaring I kooliastme kunstitundides" (2011, Koolibri) ja "Teeme ise kaardid tähtpäevadeks" (2015, Pegasus).